Laba abaphumayo kumasistimu enkolo manje singabachaza njengamahlubuka. Sebeyabona ukuthi okwathulwa kubona njenge gunya lobuthixo akusikhona. Sebezikhiphile kumasistimu abekade ezenza izwi loMdali, kepha ehluleka ukuba neqiniso. Nakuba kunjalo, lokhu kuvuka akusho ukuthi bonke banokuqonda okufanayo, kunalokho, kuyabahlukanisa.

Umfanekiso odalwe nguGemini.
Kujwayeleke ukuthi kukhulunywe ngenkululeko njengento eba isikhashana nje, ukukhumuka kwento eyake yaba semandleni. Namuhla abaningi bacabanga ukuthi uma sebephume enkolweni, sebekhululekile.
Nokho lokhu kucabanga akuchazi okwenzekayo ngokuphelele.
Uma ngabe inkululeko beyiwukuhamba nje, ngabe ukuchazeleka kabanzi kuyaye kulandele, kodwa kunalokho sibona ukudideka nokuhlukana futhi esikhathini esiningi kuba nokungaxhumani okujulile. Lokhu kusipha isithombe sokuthi, lokhu okwenzekayo akusiyo inkululeko ephelele kodwa kuwukuguquka kwesimo senye into.
Okuqhamuka njengokukhululwa, kuziveza ububona manje uma kubhekisiswa, njengendlela ehlukile yokukhohliswa.
Laba abaphumayo kumasistimu enkolo manje singabachaza njengamahlubuka. Sebeyabona ukuthi okwathulwa kubona njenge gunya lobuthixo akusikhona. Sebezikhiphile kumasistimu abekade ezenza izwi loMdali, kepha ehluleka ukuba neqiniso.
Nakuba kunjalo, lokhu kuvuka akusho ukuthi bonke banokuqonda okufanayo, kunalokho, kuyabahlukanisa.
Iqembu lokuqala: Abahlubuki ababhekabhekayo
Eqenjini lokuqala kubalwa labo asebedlulile kwisimo senkolo, nokho abakushayi indiva ukuthi ukhona ophezu kwakho konke, onguMdali. Bayabona ukuthi inkolo ngokufika kwayo, beyingaveli kuMdali. Sebezikhululile bona ekulawulweni yiyo. Nokho abaphiki ubukhona begunya eliphezulu. Bayakuqonda ukuthi kunabahlanganisi bezwe lomoya kanye nezwe lenyama (ama-PSCBs), okuyigama engalembula ukuchaza abaqondisi bomoya beqiniso kanye nabaphathi ngokwahlukana kwezigaba zamagunya abo, okuyilapho abakhethiwe nababekiwe phakathi kohlelo olukhulu lukamoya. Kubo abasezweni lenyama nabasezweni lomoya.
Isikhundla sabo akusiso sokuphikwa, ileso sokuzifuna.
Abasekho ngaphansi kwengcindezelo kepha abakaqini ngokugcwele. Inselelo yabo akusikho ukuphunyuka kepha ukuthola iqiniso elinobugcwele ngaphandle kwenhlanekezelwa abayishiya ngemuva.
Bami endaweni yesikhashana, baphumile kwisimo samanga nokho, abakaxhumani ngokuphelele nesistimu eqondile eyembuliwe nephelele.
Iqembu lesibili: Abahlubuki abagudluzwa
Iqembu lesibili liveza isimo esihlukile.
Lolu uhlobo lwabantu abangayishiyile kuphela inkolo, kodwa abathikamezeke kakhulu yiyo. Abadlule kukho kulolongwe ukusaba, ukulawula kanye nohlobo lwegunya elaziveza njengalelo elinobungcwele, kuyilapho lisebenza ngokudideka nokuphikisana.
Okwagidlabezwa kubona akuzange kulethe ukucaciseleka, kwaletha ukuhlukumezeka.
Ekuphumeni kwabo, abazange baphikise inkolo nje, baphikisa uhlelo lokubusa uqobo, kwasuka lapho ukungalingani.
Ukuphikwa kwenkolo, kuyanda, kufinyelele ekuphikeni uhlelo lokubusa.
Noma ngabe imuphi umcabango ohambisana nohlelo oluqondile, isimo noma ukuhlelwa kukamoya kuba nezinsolo ngakho. Icebo labahlanganisi bezwe lomoya kanye izwe lenyama (ama-PSCBs) liba yinto engavumelekile, ayi ngoba ayinalo iqiniso kodwa kungenxa yokuthi kubakhumbuza abake babhekana nakho.
Kulesi simo, imicabango emisha iyavela.
Ukuphendukela endaweni yonke
Enye yezindlela ehlukile evame kakhulu, umcabango wokuthi indawo yonke yiyo enamandla kakhulu. Uma ibhekwe nje ngeso elingajulile, ivela njengento eletha inkululeko. Isusa igunya nohlelo lokubusa. Esikhundleni sohlelo lokubusa, ifaka ukubusa ngokuqondanisa isiqu somuntu, inikeza umqondo wokuthi okudonsa umuntu ilokho umuntu ayikona.
Nokho uma loluhlelo lubhekisiswa, alinazo zonke izimpendulo.
Ichaza ngokwenzelana ndawonye, ayi umdabu. Ikhuluma ngamandla kodwa ayichazi ngomsuka wayo. Isipha uhlaka lwesipiliyoni, kodwa ayi isisekelo sokuba khona kwaso.
Isusa umbuzo wegunya, kodwa ekwenzeni njalo, kushiya isikhala.
Umbuzo walokhu okudaliweyo, ukushiyeka kungekho mpendulo.
Isikhundla sokuthi “Mina ngiwuNkulunkulu”
Okuhambisana ncamashi nalokhu esinye isikhundla esinedumela, umcabango wokuthi umuntu yena uqobo unguNkulunkulu.
Ekuqaleni, iba sengathi ukuzithuthukisa, isusa wonke amagunya abekiwe bese izibeka njengalokho okunamandla, kodwa lesi sikhundla sidinga ukuthi sibhekisiswe kabanzi.
Uma sichaza okumelwe uMdali, sichaza okungenamkhawulo okuzimsele kodwa, okungenakho ukuziphikisa. Isidalwa esiphezulu ngokukamoya noma, ubunye obusegunyeni eliphelele.
Umuntu ke akahambisani nale ncazelo.
Ukuphila kwabantu kukalwa ngokuba nemikhawulo. Ilolongwa ukufunda ngamaphutha kanye namasisitimu azimele ngokwawo. Ngisho nabo abantu abathuthuke kakhulu abakwazi ukuphila ngaphandle kwazo izithiyo. Lokhu kuvusa umbuzo osemqoka.
Kungani umqondo ophathelene nalokhu ukhona?
Uma ibhekisiswa iveza indlela eyimpendulo.
Akusikho nje ukuzithuthukisa, iwukuvimba. Iwukuphikisa uhlelo lokubusa, okudalwe ukungafuni ukuvuma ukuba ngaphansi kwanoma iliphi igunya elikhona. Iwumzamo wokulungisa ukweleka okwedlule ngokususa lonke uhlelo.
Nokho, ekwenzeni kanje, kudala okunye ukungalingani.
Umbuzo wohlelo lokubusa
Esikhathini esiningi luyaphanjaniswa uhlelo lokubusa ngenxa yokuhlanekezelwa kwalo. Lokhu abaningi abakuphikisayo, akusilo uhlelo lokubusa kodwa kuyinhlanekezela.
Uhlelo lokubusa akusiyo into ekhandwe umuntu. Iwumgomo kamoya, nokuyilapho umthetho ugcineka khona. Ichaza isikhundla, umsebenzi kanye nokuhamba kohlelo kwisistimu.
Ngaphandle kohlelo lokubusa, akukho ukubambisana, ngaphandle kokubambisana alukho uzinzo.
Lokhu akuveli kuphela kumasistimu kamoya, kubonakala kuzo zonke izinhlelo zokuphila kwabantu. Nakuwo amasistimu okuphila kwabantu, emzameni yabo yokuhleleka baboleka kuwo lomgomo, ngaphandle kokuzihlupha ngokufuna umdabu waso.
Ukuphikwa kohlelo lokubusa, ngalokhu akusiwo umnyakazo obheke kwinkululeko, kuwukususa ohlelweni.
Inkululeko Yamanga
Lokhu esikubonayo, akusikhona ukukhululwa okuphelele. Kuyisimo esingachazwa njengenkululeko yamanga.
Iqembu lokuqala seliphumile kodwa basathungatha ukuhlela ngokuqondisa. Elesibili iqembu liphumile kodwa laphikisa uhlelo olukhona. Womabili amaqembu aphumile kwinkolo kodwa akukho namunye wabo osebuyile kwisistimu eqondile ngokuphelele.
Lesi isimo se-Intermediate System.
Isusa uhlelo lwamanga, kodwa ingabuyisi oluyiqiniso. Idala isikhala, kodwa ayisigcwalisi ngokucaciseleka.
Ngenxa yalokhu, okuvela njengenkululeko, eqinisweni kuyisimo sokulahleka kokuxhumana.
Ngasekufinyeleleni kwenkululeko yeqiniso
Inkululeko yeqiniso ayitholakali uma uhlelo lungekho.
Itholakala ekubuyiseleni uhlelo oluqondile.
Ayitholakali ekuphikiseni igunya.
Itholakala ekuthobeleni igunya elifanelekile.
Ayitholakali kukholo kuphela.
Itholakala ngokwazi.
Nokuyilapho kudingeka kakhulu ukubuyiswa kwesistimu eqondile. Isistimu lapho uhlelo lokubusa lungaphoqwa kodwa liqondiswe kahle. Lapho igunya lingabangwa kodwa lembulwa.
Lapho ukuxhumana noMdali kungasiyo nje into ecatshangiwe kepha eyakhiwe ngeqiniso.
Akusibo bonke abaphuma, asebekhululekile.
Abanye nje baphume kolunye uhlobo lokulawulwa bangena kolunye.
Inkululeko akusikho ukuphikisa uhlelo.
Inkululeko iwukubuyisela iqiniso.
Nokho, ilapho okufanele kubhekwane neqiniso khona. I-Afrika iyaqhubeka nokuphika ezomoya zakwantu yize iziveza ngokuzembula kukamoya nangegunya lomoya eligunyaziwe ukuzobuyisela umuntu omnyama kwindlela eziqondile.
Nokho yilo leligunya elizinze kuhlelo lokubusa, eliphikiswa uyena umuntu omnyama.
Lokhu kuphikiswa akunayo imiphumela. Izama ukulolonga ezomoya zakwantu ukuthi zibe yinto ebezingakaze zibe iyona. Iyenza ncinyana ongathi yinto nje engenalo uhlelo, engahlelekile, nengenalo igunya. Ngokwenza kanje, kususa sona isisekelo esimisa umgomo phakathi kwezindinganiso.
Okuphikwayo akusiyo into engahlelekile, kuwukuhlela okuvinjwayo, akusikho ukulawulwa, kuwukuhlela ngokuqondanisa.
Futhi kulokhu kuphikwa, ukuhlanekezelwa kwezomoya zakwantu kuyaqhubeka.










Itimu emaphakathi nevusa inkanuko yesiqeshana ukuvuselelwa komqondo wokulandelana kwezikhundla. Umbhali uphakamisa ukuthi abafunayo besimanje bavame ukuwenqaba ngokuphelele ubuholi ngenxa yokuthi bahlukunyezwe ukuhlanekezelwa kwabo ezikhungweni zenkolo. Kodwa-ke, lesi sihloko sithi ukubusa kuyisimiso esingokomoya esibalulekile ukuze kube nokuhleleka, ukuzinza, nokuxhumana. Ngokwenqaba zonke izinhlobo zobuholi obungokomoya, abantu ngabanye bangena esimweni sokungalingani, ngokuvamile bethatha “Universe” noma “The Self” njengamandla amaphakathi. Umbhali ubheka lezi njengezinhlaka ezingaphelele ezichaza amandla nokusebenzisana kodwa ezihlulekayo ukunikeza isisekelo semvelaphi noma impendulo embuzweni wendalo.
Lo mbhalo uqhubeke uhlukanisa labo abashiya inkolo babe amaqembu amabili ahlukene: Amavukela-mbuso Abafunayo kanye Nabahlubuki Abaxoshiwe. Okwakuqala kuchazwa ngokuqhubeka nokufuna uMuntu oPhakeme kanye “negunya elifanele” elingaphezu kokuhlanekezelwa kwezenkolo, kanti laba bakamuva babonakala ngokwenqatshwa okubangelwa ukuhlukumezeka kwaso sonke isakhiwo. Lokhu kwenqatshwa kugxekwa ikakhulukazi phakathi komongo we-African Indigenous Spirituality. Umbhali ugomela ngokuthi ngokuzama ukuhlubula imikhuba yendabuko yokuhleleka kanye nezindinganiso ezingokwemvelo, “umuntu wase-Afrika” uqhubeka ngokungazi nokuhlanekezelwa kwefa lakhe elingokomoya, elahlekelwa ukuqondanisa okudingekayo ukuze axhumane ne-cosmic order.